Uued tuuled

No mis teha. Otsustasin üks hommiku teise jalaga voodist üles tõusta ja näe mis juhtus. Juhtus see, et vähemalt järgmised pool aastat on mu kontoripõrandaks liiv ning sukkade ja kontsade asemel pean igal hommikul selga ajama päfkad, shortsid ja sonnensultsfaktoori. Mehhiko, here i come.

Reis siia kujunes minule omaselt, blondiini tähemärgi all. Miinus oli see, et ameeriklased ei tahtnud mind kuidagi riiki sisse lasta ning rummi eest pidi lennukis maksma. Aga positiivne oli see, et suuremast lennuhirmust olen ma vist üle saamas ning American Airlines suutis mu pagasi Londonisse maha jätta. Nii ei olnudki mul vaja asju ise lennujaamast koju tirida, vaid kohalikud sherpad tegid seda järgmine päev minu eest. Muy bien!

Kuna mu ülemus ei saanud mulle lennujaama vastu tulla, siis hüppasin Tommile vastu tulnud sõbra auto peale, et vähemalt viib mind poolele maale ja eks siis seal lähen bussiga edasi. Muidugi arvasid nemad et lähme teeme väiksed söögid ja õlled! Kuna kell tiksus juba üsna hilist tundi, siis õnnestus mul tutvuda paari kohalikuga, kellest üks tüdruk elas samas külas minuga. Sebisin ennast siis ilusti tema auto peale. Peale sööki mõtlesin et teeme minekut, aga kus sa sellega. Selgus, et vaja veel ühe tüübi juurde koju minna, väiksed õlled ja marihuaana popsud teha. ;) Järjekordne üsnagi huvitav esimene õhtu kusagil uues tundmatus riigis. Õnneks jõudsin keskööks ilusti kodulinna Tulumi, kus siis minu uued majanaabrid mind hilisele tunnile hoolimata vastu võtsid.

Aga mis siis uuest suunast puhub?
Kuna jaanipäeval mind nii kenasti autasustati lohesurfi instruktori paberitega, siis otsustasin ennast sel alal natuke rohkem harida. Juhus ning natuke vanu unistusi ja mälestusi, viis selleni, et leidsin omale loheinstruktori töökoha kariibi mere ääres Mehhikos, Yucatani poolsaarel, Tulumis. vt linki siit http://morphkiteboarding.com/school/mexico/tulum/
Hetke plaanide järgi võib mind taas kodumaa mulda trampimas näha mai keskpaigas. Senimaani võtan päikest, teenin söögi ja reisiraha ning loodedavasti rändan ka natuke ringi. Blogiga üritan teid natuke oma uue eluga kurssi viia. Aga tundes mind, siis ilmselt palju pilte ei tule ja ajakirjanduspreemiale ei kandideeri. Rohkem üritan panustada oma hispaania keele õpingutele. Kõik on külla oodatud - liiv on valge, meri helesinine supp, päike mõnusalt soe. Andke aga teada, kui tulemas, ehk saan aidata lennukipiletite, majutuse ja muu seonduvaga.