Tere bürokraatia

Oi seda imet. Ainult peale nelja käiku kohalikku interneti putkasse ning nädalast ootamist oleme suure rahahulga võrra vaesemad, aga see eest oma võrkkiigest otseühenduses maailmaga.
Kuidas siis töötab kohalik kaablifirma aka Starman. Kõige pealt tuleb muidugi kohale minna nende putkasse tööajal. Tööaja välja selgitamist raskendab tõsiselt asjaolu, et klaasist ukse peale on trükitud enam vähem selline silt:
Lu-Vi 0 :00-1 :00
Sa 09:00-1 :00

Õnneks juba teisel käigul õnnestub, sees inimest liikumas näha. Sisse ta küll meid ei lase, kuna turvamees ei ole veel tööle jõudnud. Aga see eest jagab uksepraost lahkelt infot, mis dokumente meil vaja on esitada. Järgmisel päeval oleme natuke targemad, läheme veel hiljem, kaasas topelt koopiad minu passist ning elektriarvest. Saame jutule prouga, kes sõlmib lepinguid. Ta informeerib meid, et see lõbu läheb meile maksma 800 peesot installatsioon ja igakuiselt 350 peesot (1 mehhiko peeso = 1 eesti kroon) ning otsib kapinurgast välja uhke A3 suuruses värvilise lepingu, mida hakkab täitma. Võtame istet. Veerand tundi hiljem on ta suutnud kõik mu passiandmed kenasti A3'le ära mahutada. Korrutame siis veel 4 korda üle, et teisipäeval vana tuleb ühendama, helistab ette. Väga äge. Ootame siis kenasti teisipäevani. Jätame oma telefoni mu töökaaslase emale, kes on kodune ja elab kõrval tänavas ning saab siis töömehe kenasti sisse lasta. Õhtul selgub, et keegi ei tulnud ja kui ta lõpuks ise neile helistas, siis teatati, et töömees käis esmaspäeval, kedagi ei olnud kodus, töömees helistas aga keegi ei vastanud. No muidugi ei olnud keegi meile helistanud. ;) Aga selle eest olime nüüd ootenimekirjas, mis tähendas uut käiku kontorisse. Leppisime siis uueks ajaks kokku neljapäeval enne lõunat. Mu korterinaaber jäi seekord ise koju, et asjadel silm peal hoida. Ja oh imet, vana tuligi nii 1 paiku kohale, lõikas läbi paar kaablit, paigaldas 2 vilkuvat seadeldist ning kõik see kokku võttis aega nii poolteist tundi. Seda muidugi põhjusel, et samal ajal paigaldas veel poolele tänavale väikse sulli eest teadmata asju. Kellele muusikakanaleid, kellele porri.... ;)
Loodedavasti meie passwordi jättis ikka ainult meie teada.



Kolm korda võite arvata, milline neist meie uus uhke internet nüüd on... ;)

ah jaa. ja interneti eest tasumine toimub iga kuu kolmandal kuupäeval, ja kus mujal kui kontooras. Juhtumisi oli hetkel ka kuu algus ning viimane kord nägin juba seda 20-pealist saba, mis meid hakkab ees ootama.
Hetkeks kangestus deja vu pilt varasest lapsepõlvest kui käisime ema ja vendadega raua tänaval asuvas koolis ujumas. Peale ujumist oli meil traditsioon süüa sooja pikka saia... vist on see gonsiori tänav, mis kaupsist läheb otse lasnamäe kanalisse. See et saia poes oli järts kui need soojad lõhnavad iludused ahjust välja kargasid, see oli mõistetav. Aga saia poe kõrval asus Eesti Telefoni kontor, millest lookles välja alati pikk pikk saba. ja ma ei saanud kunagi aru, miks nad seal ukse taga seisavad, see uks ei lõhna ju....