Wildlife encounter

Me kõik teame, et Aafrikas elab palju imelikke loomi, keda Eestis võib ainult loomaaias kohata, kui sedagi. Muidugi tänaseks on lõuna Aafrikas täiesti vabas looduses elavate suurte loomade populatsioon muutunud peaaegu olematuks. Põhiliselt siis salaküttide suurepärasele tegutsemisele. Kuid samuti möödunud sajandil valitsuse poolt heaks kiidetud massilisele imetajate tapmisele kuna söögi ja joogi otsingutel hävitavad nad liiga palju farmerite põlde ja karja. Loomakaitsjate visa töö tulemusena on suudetud luua mitmeidki suuri rahvusparke, kus loomadel on võimalik elada oma keskkonnas ning selle tulemusena on nii mõnedki väljasuremis äärel olevad liigid hakkanud vaikselt taastuma. Kahjuks suudavad aiad hoida ainult loomi pargis ja mitte inimesi väljas. Sest koos rõõmsameelsete turisti hordidega hiilivad parkidesse ka salakütid, sest loodusest neid küttida on pea võimatu enam.

Aafrika absoluutselt kõige populaarsem turisti magnet on termin "Big 5" ehk lõvi, elevant, ninasarvik, leopard ja buffalo. Big 5 kutsutakse neid selle pärast, et nad on enim ihaldatud saak salaküttidele. Nendest ninasarvik seismas uhkelt kõrgemal poodiumi astmel, kuna siiamaani billion hiinlast usub, et ninasarviku sarves peitub nende mehelik uhkus. Üksi sellel aastal on LAV'is tapetud juba 134 ninasarvikut, sellest umbes 2/3 Krugeri rahvuspargis. Ninasarvikute päästmiseks üritatakse küll ette võtta üsna drastilisi meetodeid, nt sarvede mürgitamine, kuid paljud usuvad, et valitsus töötab vaikselt salaküttide poolel.

Minul kahjuks ninasarvikut kohata ei õnnestunud. Aga wildlife encounters e. loomadega kohtumised oli meie väikse tuuri põhieesmärke. Selle väikse tuuri raames, mis ma Birksi, Kalli ja Lennartiga ette võtsin külastasime nii väikseid loomade varjupaiku, era loomaaedasi kui suurt Addo Elephant Rahvusparki. Siit väike pildiseeria sellest imelisest imelisest kohtumisest wildlife'iga.

Esimene kohtumine wildlife'iga, alapealkirjaga "Leia orav".

Kellele ninasarvik, enamusele siiski tuntud kui Pummba.

Dung beetle on üks ohustatumaid liike Addo rahvuspargis, kui ta teede peal värskest elevandisitast rulle veeretab.

Mr. Buffalo

Elevandipere. Tänaseks on Addo pargis sälinud vaid paar vana elevandi mammit, kel au kanda sarvi. Mingil põhjusel  kõik nais pisipere sünnib ilma sarvedeta. Selle põhjuseks võib olla järjepidev sarvede maha lõikamine minevikus salaküttide poolt. Probleemi üritatakse lahendada Krugerist ümberkolitud isas isenditega, et verd veits rikastada. Siin pildil on sarvekandjaks muidugi härra nagu terav silm märkab.

Kui Addo Elevandipark 30-ndatel loodi, et päästa viimaseid alles jäänud elevante regioonis, siis elevantide populatsioon oli täpselt 11. Tänaseks on aktiivselt tegutsenud elevandid suutnud toota hulgi pisiperet ja nende populatsioon pargis ulatub 500 ligi. 

Ainult hr. Kall suudab sittuvast loomast pilti teha. Siin siis sittuv saakal.

Valmis safariks. Terva silm märkab esimeses reas ninasarvikut. ;)

Burchelli sebra teeb eriliseks tema kasuka värv, mis peale tavalise musta ja valge tooni sisaldab ka pruune triipe.

Mr Kudu.

ja passikontrolör hr. Lõvi

Väiksed paaviani ülbikud.

Maailma kiireimad loomad gepardid. Härra tahtis neile pai teha.

Gepard viis Birksi jalutama

Esimene kohtumine valge haiga puuris

ja hiljem juba ilma puurita. 

Hamstri sarnane Dassie on siin tihedalt spotitav. Rahvasuu räägib, et tema lähim sugulane on hoopis elevant. ;)

Kirjakut õnnestus meil ainult aedikus kohata.

Need kodumaised elukad tunnevad ennast siin kõikjal koduselt.  Nende liigirohkus on põhiliseks lõunalauaks haidele.

We kindly note that your journey through Africa is more pleasant if you do not stick your fingers through the fence into Africa.

Kogu wildlife encounterit saatis pidev teadmine, et sina istud puuris ja loomad on tulnud sind vahtima.   Hommikusöök ;)

Fotode autor herr Kall. Kahjuks ülejäänud ajal tegeles ta rohkem veini degustatsiooniga ja rohkem looma pilte ei leia.