Lõunavaalad

Piilusin internetis ringi ja sain teada, et Southern Right Whale e maakeeli Lõunavaal on kiusvaalaline ning kuulub silevaallaste sugukonda. Neid on lihtne tuvastada suurte heledate paksendite järgi, mis kasvavad enamasti pea piirkonnas ning neil puudub seljauim. Arvatakse, et neid on umbes 10 000 isendit lõunapoolkera jahedates vetes. Lõunavaalad ei saa ujuda üle ekvaatori põhja poole ja sealsete liigikaaslastega seguneda, kuna naha alune paks insuleeriv rasvakiht ei luba nende kehasoojust troopilistes vetes hajutada. Emane lõunavaal võib kasvada kuni 15m pikkuseks ning kaaluda kuni 47 tonni. Isane veel võimsamakas. Nende looduslik eluiga on kusagil 90 – 100 aastat. Nad on aeglased ujujad ning jäävad peale tapmist vee peale ujuma, mis tegi neist vaalaküttide lemmik saagi ning siit ka liiginimetus „right whale“. 

Talve ja kevadkuudel (juulist-novembrini) saabuvad lõunvaalad ranniku äärde, et varjatud lahtedes järglasi ilmale tuua. Hermanus, u 2h kaugusel Kaplinnast, India ookeanis on siis üks populaarsemaid vaalavaatlus kohtasid regioonis. Suvekuudel nende kohtamine on üsna haruldane sündmus. Tavaliselt hängivad lõunavaalad ema ja lapse paarina. Kuid kuna nad on üsna mänguhimulised ja seltskondlikud, siis tihti kohtab neid ka suurte gruppidena. Pildid pärinevad interneti avarusest. 

Emane lõunavaal ja beebi.

Meie esmakohtumine toimus nädalapäevi tagasi. Passisin rannas kuttide järgi, et koos minna õhtusele downwind sessioonile. Kui äkki üks sõber lohetab kaldale ja teatab, et tule siva vette, väljas on vaalad. Holy shit! Nii palju adrenaliini ja hirmu korraga pole ammu juba ajus ringi voolanud. Tugev tuul ja lainetest loksuv meri ei tee vaatlus protsessi just lihtsaks. Tahaks ju lähedale minna. Samas on suur hirm, et äkki sõidan otsa. Raske on isegi ette kujutada kohtumist millegi nii suurega. Tundub et väiksem vaal on poja, kes hängib külili pinna peal ja vehib oma võimsa uimega meid tervitada. Aeg ajalt vee alla sukeldudes ning oma uhket saba demonstreerides. Hilisemal interneti reidil avastan, et see on nende üks lemmiktegevusi-mänge. 

Järgmisel hetkel teen ehmatusest püksi, kui emavaal, suur nagu liinibuss, minust vaid paarkend meetrit eemal pinnale ilmub ja võimsa pahvakuga väikse purskkaevu välja saadab. Kõik on kontrolli all.

Mingil hetkel üritan lisandunud sõbrale käega näidata, kus ma vaalasi viimati märkasin. Ootamatu tuulepuhang rapsas mu 5 ruudust linnukest ja saadab mind karsumm tasakaalust välja. Üsna kiiresti saab adrenalin uued mõõtmed, kui ma paaniliselt üritan oma lauda kätte saada ning naasta pinnapealsesse turvalisusse.

Viskan veel viimase pilgu seljataha ning suundun laineid küttima.