Sunday, December 27, 2009

Good mooorning Viet Nam

No nii kallid sõbrad, kes te blogi jälgite ja oma kommentaaridega märku annate, et mind ei ole veel teie mõtetest päris ära kustutatud.

ja siit siis mõned pildid küsimuste vastuseks.
Väga palju toredaid ideid tuli teilt, mida järgmine kord siis snorgeldades vee all kohata võiks. aga antud juhul täitus siis tõesti minu üks ammune ammune unistus ja ma juhtusin trehvama koguni kahte merekilpkonna, kes aeglaselt minu all vetesügavuses loivasid. Väga võimas. Aga järgmine kord hoian silmad lahti merineitsile. ja seda hai teemat veel vaatame, kunagi sai üks õnge otsa juba püütud.


Before


After

ja jeepney katusel ootasid mind juba ees järgmised 2 reisiselli. Kui viimast pilti hoolikalt jälgida, siis ühe selli peanupp või vähemalt kõrvake peaks paistma ka. Väga stressivabad loomad,et kõike seda trääni oma seljas taluvad. Aga nendele lisandus siis palju mida siin teil juba mainitud sai - kottidega riisi, sütt, bensu kanistrid, tagavara kummid, reisikotid, ehitusmaterjali, üks kitarr, televiisori kast, mis oli täis teadmata esemeid ja ksut aega ajalt trääni välja minu meelest lendas jne jne jne.

Jõuludeks sai verivorsti lõhna peale võetud rändudest väike jõulupuhkus ning tulin Mui Ne´sse Vietnami, et vahelduseks visata eesti nalja, süüa eesti jõulurooga, natuke lohetada kui viitsimist on ja muidugi kontrollida üle kui pruuniks Jorma ja Siim ennast siin päevitanud juba on.

Thursday, December 24, 2009

Hop yhele saarele, hop teisele saarele

Nagu hopsti, siis lendasin m:agisest jahedast (20+ :)) kliimast sooja l6unasse Palawani saarele, kui keegi kodus raamaturiiulis oma atlast sirvib.
Et kui ma sellest filipiinide saarte r:agastikust, pidin yks kaks v:alja valima, kuhu selle lyhikese ajaga j6uda, siis j:ai kohe pildile Palawan, kui yks looduskauneimaid.
Lendasin pealinna Puerto Princessasse, mis ise on yks tavaline igav ja tolmune provintsilinn minu jaoks.Et linnas mitte pikalt aega veeta, lippasin hommikul bussijaama. J6udsin nii veerand 8 kohale, selgus et kell 7 l:aheb jeepney Sabangi. Nii et olin t:apselt 6igel ajal, et veel hommikust syya, natuke bussijaamas ringi h:angata, kontuktoriga nalja visata ja voilaa paar mintsa enne 8 l:akski killavoor liikvele.
See on raudselt k6ige armsam kitseke kellega koos reisinud.


Sabangis asub kuulu j:argi maailma pikim maa-alune j6gi, pikkuseks yle 8 km, sellest turistile laevatamiseks circa 5km. Istusime v:aiksesse 6 mehe bangkasse, aku pealt v:aike lambike ka k:atte ja voilaa reis maa alla v6is alata. Kahju et mu fotokas, sellest midagi j:a:advustada ei suutnud, aga trip oli p:aris v6imas. Sissep:a:asul ujus paadi nina eest l:abi ka yks maailma suurimaid sisaliku liike, n:agi teine v:alja rohkem krokodilli moodi, selline yle meetrine sell. Muy bien.



Filipino elu ja teenindus on siiamaani yllatanud ennast t:aiesti uuest ja positiivsest kyljest v6rreldes muu aasiaga. Teeb mu yksi reisimise palju lihtsamaks, kuigi lause, et you are never alone on t:aiesti 6ige. Inimesed on v:a:aga s6bralikud ja ei suru ennast sulle igal hetkel peale. Pigem ootavad et sina teeksid esimese sammu. Kui mujal aasias on iga v:aikenegi turismiobjekt t:ais kohalikke kes iga hinna eest pyyavad sulle midagi myya v6i jooksevad tormi mingi teenuse p:arast, yhelgi asjal pole hinda, ja k6ike tuleb kaubelda. Siis siin on asi paigas - hinnad on enam juhul konkreetsed ja teada, keegi ei yrita sulle midagi igal sammul p:ahe m:a:arida ja pygada. Natuke v:ahem v6itlust.
Kui turist minus oli rahuldatud ja j6elt naasin, siis juhtusin bussijaamast m:o:oda astuma. Oma kutid seal pakkisid just kraami peale ja hyydsid mind peale. Kell oli 12 veitsa l:abi juba ja nad pidid 12 v:alja minema, siis otsustasin hoopis s:o:oma minna ja j:argmise v6tta. Suundusin siis paarsada meetrit edasi, tegin aeglase chilli l6una kohaliek filipino poistega, kes olid ka n:adalavahetuseks tulnud turisti panema. Nii yhe paiku astusin siis l6puks uksest v:alja p:aikse k:atte ja mida ma n:aen jeepney poisid on selle peaaegu tunniga ka j6udnud paarsada meetrit edasi s6ita ja kontuktor kohe mulle, et Liis roni peale. No kui nii lahkelt ootasite siis miks mitte. :) Yhes6naga filipino time on tavaliselt nii et kui ytleb kohe, siis see on tunni jooksul ja kui ytleb et natuke hiljem, siis enne 6htut ei juhtu midagi. Sellest s6idust oli siis ka esimene piltm6istatus.

J:argmised 6 p:aeva m:o:odusid p6hjas El Nidos, mis peetakse Filipiinide Halong Bayks. Linnake ise on tilluke, kilomeeti\rise liivarannaga, mida :a:aristavad suht tagasihoidlikud hotellid, bungalowd, rannabaarid ja sukeldumis-snorgeldus trippide kontoorad. Leidsin endale linna k6ige odava toa backpackerite majas, m6nusa chillimis verandaga ja mere vaatega. K6ige parem viis kylastamaks neid mystilisi kaljusaari ja laguune on kirja panna ennast m6nele tripile. Pakkumisel on 4 trippi - A,B,C,ja D, mis k6ik on siis p:aeva reisid erineva marsruudiga ja kui 6igelt firmalt v6tta sisi ka p:aikseloojanguga. Mina tegin siis nende p:aevade jooksul Tripi A, mille k:aigus 6nnestus mul ujuda 3 erineva suurusega laguunis, mis olid t:aiesti imelised, eriti kuna ma ei pidanud neid yhegi teise turistiga jagama. :) Ning tripi C, kus lisaks t:aiesti fantastilistele snorgelduskohtadele ujusime vee alt sisse ka laguuni kus sees asus viimase peal ilus valge liivarand. Ema sa v6iksid omale veekindla kaamera osta. :)



Kuna eelarve on mul piiratud, siis kajaki rent tundus kallis ning otsustasime hotelli kaaslastega kohalik mehe paadi ehk bangka kasuks. V6tsime siis 2 ja 3 kohalise. Selline puukanuu, mida teevad veekindlaks m6lemil kyljel vette toetuvad bambused. Suprise suprise, nagu selgus, oli just sel p:aeval ysna tugev laine ja tuul ning lisaks olid need konkreetsed paadid ysna juhitamatud. Ilmselt ei ole need asjad nii odavad ilmaasjata. Igal juhul j6udsime vaevu esimesele saarele, v:aike bangka k:ais ymber 2 korda ja suure suutsime peaaegu randudes :ara uputada. Nalja kui palju. Tegime siis kiirelt plaanid ringi, et edasi ei eksploori aga chillime siin rannas, poisid l:ahevad pyyavad kala, snorgeldame jne. Kalalk:aigu tulemus oli see, et nad peaaegu uputasid selle asja uuesti :ara ning kaotasid :ara ka selle ainukese kala, mille nad olid s:o:odaks kaasa v6tnud. Kyll oli hea meel elusalt tagasi maale j6uda.
Meie bangka oli poole v:aiksem


Yks hommiku r6dul postkaarte kirjutades sain filipiinlaste p6hispordiala osaliseks, nimelt 6nnestus mul t:aiesti tasuta j:algida v:aikest kukev6itlust. :akki olid rannas 3 vana, k6igil kuked kaenlas, paitasid ja silusid neid seal natuke aega ja siis lasid neid omavahel seal kordam:o:oda kokku ja veitsa puseleda. Uskumatu kuidas yks v:aga rahulik kukk, :akki teist kukke n:ahes harja turri ajab ja v6itlusse asub. 6nneks v:aga pikalt nad neil puseleda ei lasknud ja p:aris veri ei hakkanud lendama. Aga kukked on siin maal igal pool au sees ja ilusti kenasti toidetud ja l:aikivad. Hommikuti kirevad kyll kui p6rgulised, aga kuna on kulla hinnas, siis odavam on k6rvatropid osta kui neid maha lasta. :)

Ok, kes toob rummi. minu poolt v:aike kookosp:ahkel



V:aike tuunikala l6unaks. Don on kindlasti k6ige toredam filipino keda ma kohanud olen, ning kui keegi peaks siia juhtuma, sisi soovitan kindlasti temaga tuurile minna.



P:aikseloojang El Nidos.



Aga varsti j:alle. Ning Siim minu klaas on alati pool t:ais, mitte pool tyhi. Arva parem kus ma v6iks olla. Aga edasised plaanid on pigem tuulepoolsed. Aga paar toredat ideed on veel varuks.

J6ul

Istusin tuule ootuses arvuti taha ja k6rvalt majast kostab valju h:a:alne Jingle bells, jingle bells.... ei ole v6imalik neid j6ule kusagil maailmanurgas vahele j:atta. :)

seekordne kyss siis v:aga lihtne. Mis te arvate, kus maanurgas mind j6uluvana see aasta kylastab. Vihjeteks siis - see on Sahara aasias, tuul puhub ja 6htus:o:ogiks on kodune verisvorst ja hapukapsas. ;) ahjaa ja m6elge outofbox, sest minu reisi juures ei ole midagi boxis kinni....



Ilusaid rahulikke j6ulupyhi! J6ulukingiks soovin Teile koju palju lund ja head suusailma.

Sunday, December 20, 2009

Mis toimub?

Hetkel olen El Nidos, Palawanil. Rand, p:aike, meri ja aega interneti jaoks pole. :)
Aga m6tlesin vahelduseks teha v:aikse kysitluse, mis toimub hetkel minuga. Nii et algab tilluke viktoriin. Esimesed kaks kysimust tulevad siit.

1) Mida k6ike leidub selle jeepney katusel, peale minu loomulikult. Huumorikamad ja t:apsemad vastused saavad punkti.



2) K:aisin snorgeldamas ja n:agin midagi mis on olnud mu ammmmmmuuunnnneee unistus, Mis see oli?

Peace of cake, eks ole? :)

Kes kogub reisi l6puks k6ige rohkem 6igeid vastuseid, sellele toon tagasi kingituse. Laske oma m6tetel lennata ja pange mind naerma. Nii tore on lugeda teie kommentaare, toob kodu natuke l:ahemale.
Kalli k6igile.

Monday, December 14, 2009

Teekond Batad'i

Mul on t6siselt kahju, et k6ikide meie tehnika arengute juures ei ole veel leiutatud masinat, mis v6imaldaks teil minu kupli alla k6vakettale sisse murda ning n:aha ja kogeda k6ike seda, mida ma viimastel p:aevadel olen teinud. Aga eks seal oleks palju pahna ka. Ema :ara muretse, sinu fotokas ei ole kadunud, ma olen lihtsalt kehva pildistaja. Nii et peaks vist konkursi korraldama, kes soovib minu j:argmisel reisil fotograafiks tulla. :)

Olen j6udnud siis p6hja Luzoni, riisip6ldude kuningriiki Ifugao provintsi. Buss t6i mind siis nii kaugele kui Banaue'sse, kus otsustasin p:aevaks aja maha v6tta, natuke omap:ai m:o:oda riisip6lde ringi kolada ja plaane teha. Plaani tegu viis mind restoranis kokku teiste r:anduritega, kellega otsustasime j:argmisel p:aeval jeepney (kohalik naksitralli buss) v6tta ja lasta ennast Batadi poole visata. Just nimelt poole, kuna Batad'i ei vii yhtegi autoga-motikaga s6idetavat teed ja sadula pealt on sinna m:o:oda v:aikest rada umbes tunnine jalutusk:ik l:abi jungli.

Meie naksitralli ride siis. Nagu l:abir:a:akimisi pidanud kreeka h:arra t:ahelepanelikult m:arkis, "you can not miss it" :)


:o:omaja v:otsin omale m:ae harjal asuvas kylas ilusa vaate p:arast. Minu v66rustajaks seekord oli ylis6bralik ja lahke Rita. Rita on oma hotelli:ari ajanud juba yle 20 aasta. Nende perel on ka 6 riisip6ldu ja juurvilja p6llud, kust siis tuleb toit nende ja kylaliste lauale. Riisiseemet on perekonnas antud edasi sajandeid ning p6lde haritakse ikka veel oma esivanemate meetodeid kasutades ning k6ik toit on orgaaniline. Tundub, et see on nende jaoks v:aga oluline. Rita isa on v:aga muhe ja inteligentne Ifugao h:arra. Ta on ka yks mitmest kyla vanemast, kellel on siis 6igus otsustada kyla arengut puudutavaid kysimusi ning lahendada pisemaid erimeelsusi kylaelanike vahel. P6hiliselt siis varguse teemasi. Vahel pidavat ta ka kohtuotsuse langetama vana hispaania meetodi j:argi - kes t6mbab pikema tiku, see saab 6igust. H:arral oli ka v:aga m6istlik seletus kasvuhoonegaasidele ja kliimamuutustele. Nimelt Mr. Weather j:a:ab ka aastatega vanemaks ja p:o:orab peast vahest veits sassi.

vaade minu toa aknast riisiterrassi amfiteatrile, no wonder et j:ain pikemaks...


Otsustasin yheks p:aevaks palgata ka kohaliku giidi Vicente, kes mind siis m:o:oda erinevaid jungli radasi ekskurseeriks k6rval kyladesse. See oli t6esti 6ige otsus, sest rajad mida m:o:oda me ronisime olid kohati t:aiesti pystloodis, poolep:aka jagu vaid toetuspinda ning m:arjad ja libedad. 6nneks varustas Visente mind kaikaga, mis ilmselt p:a:astis mu elu, sest yks v:aiksemgi v:a:aratus oleks v6ind l6ppeda libastumisega alla kuristikku. Vicente on giidina tegutsenud juba ligi 30 aastat. Ta on v:aga vaene. Tal on ainult 2 riisip6ldu ja m6lemad on kylast yle tunni tee kaugusel ning yhe l6hkus taifuun :ara. Nyyd ta korjab raha, et palgata abilisi ja p6ld uuesti yles ehitada. Vicentel ei ole naist, kuna ta on nii vaene, et ei saa endale pulmi lubada. Aga selle eest kasvatas ta yles oma kadunud venna poja ja saatis ta ylikooli med6eks 6ppima. Kodus pidas Vicente tervet suurt posu kanu.
Suurim kink, mida neile teha saab on neid soovitada teistele r:anduritele/turistidele. Nii et kui teist keegi kunagi siiakanti satub, siis otsige Vicente yles.
Riisip6ldude kuningas Vicente.


Traditsioonilised Ifugao hyttid, mis viimasel ajal j:a:avad yha haruldasemaks


Nii valmib kohalik k:asit:o:o


Laup:aev on turu p:aev. Kuidagi tuleb nyyd m:o:oduda.


Siin valmib mulle kohalike lemmik "mama" ehk siis beetel. Beetli n:arimine on aasias yldse popp. Beetli n:arijaid on v:aga lihtne tuvastada, kuna see v:arvib hambavahed ja huuled tulipunaseks. Kes pikemat aega n:arivad, siis nende suu ja hambad muutuvad t:aiesti mustaks. P:aris huvitav on vaadata kutte, kes oma tulipunaste huultega sulle naeratavad ja silma viskavad. Aga tegelikult oli tegemist p:aris jubeda asja
ga. Kahjuks minu suu selle ainukese kogemuse peale veel punaseks ei v:arvunud aga sylitama v6ttis kyll.


Minust ka siis yks pilt


V:aike kutsehaigus mul. Aga nii valmib siis tee junglisse.


Pyhap:aev on kiriku ja pesup:aev


Poisid tassivad m:agedest pudeleid alla


Otsatud 2000 a vanad riisip6llud. See oli siis oma 1000 a veel enne seda kui Lembitu sakslastele kuuma t6rva p:ahe kallas ja Uru m:o:oda heinakuhjasi ringi lasi.


Ja ootamatult saigi mul fotokal aku tyhjaks. Mis t:ahendas, et matk Batadist v:alja oli puhtalt minu p:aralt. See t:ahendas siis oma 3 tundi trekkimist m:o:oda m:aekylgi ning teele j6udsin t:apselt hetkel kui naksitrallide buss ette vuras. Siga visati katuselt maha ja Liisu ronis peale. Mingi tunnike veel katuseraami kyljes rippumist ja olingi m:agedest taas v:aljas. nende nelja matkap:aeva jooksul ei kohanud ma teist valget n:agu peale nende kellega ma algul kohale s6itsin ja osaliselt koos matkasin.
Tundub, et on aeg bussi peale hakata j:alle s:attima. Suund siis l6unasse Palawani saarele.

Manila

Enne kui Manilas j:argmise :o:obussi peale hyppasin oli mul veel aega minna jutu j:argi t:anu sudule super ilusat p:aikseloojangut vaatama Manila lahe kaldale.
J6udsin vaevu vee :a:arde kui minuga tegi juttu kohalik vanem h:arrasmees Alex. Nimelt t:o:otab Alex pool aastat Norra kalalaeva peal mehaanikuna ja tuli just Manilas laeva pealt maha pooleks aastaks koju. Enne kui kodu poole l6unasse suundub, tahtis ka p:aikseloojangut vaadata ja nautida p:aevavalgust, kuna enamus tema p:aevasi merel pidid m:o:oduma laeva sisemuses. V:aga tore oli vahelduseks vestelda kohalikuga, kes on maailma n:ainud ja vestluse k6rgpunktiks ei ole mulle midagi myymine. Sellel p:aikseloojangu talgutel juhtus yks kummaline lugu. Yks h:arra tuli kysis kas ta v6ib omale saada minu joogitopsiku, kus k6lises p6hjas veel paar j:a:akuubikut ja 3 lonksu. Loovutasin hea meelega. H:arra istus meie juurde, ryypas jooki ja aeg ajalt naeratas meie poole. Natuke aja p:arast lahkus ja naases yhe p6leva suitsuga mulle. Viisakusest ei julgenud loobuda, nii et tegin siis suitsu ja vaatasin loojangut.

H:arra Alex ja Mr. Sigarett ja kurikuulus p:aikseloojang


Hommikune kalaturg sydalinnas Manila lahe kaldal


No vot mis selgus. Tia Marial kohe oma resto siin ja tunnitoad rendil ja puha.

Thursday, December 10, 2009

P:a:alinn

L6puks otsustasin siis koti pakkida ja natuke siin saarte peal ka ringi vaadata. Nagu euroopas viivad k6ik teed Rooma, siis siin viivad k6ik teed Manilasse ja ei p:a:ase ilma, et peab need 11 miljonit elanikku yle vaatama.

Kuna terve :o:o veetsin bussiga siia loksuda, siis hommikul oli v:aike linnatuur ja jalutamine m:onusaks vahelduseks. Varahommikused jalutusk:aigud sel ajal kui linn alles :arkab on m6nusad. Ilm ei ole veel v:aga palav, lapsed ei kerja iga nurga peal, t:adikesed avavad oma putkasi, kalamehed tulevad myyvad rannas :oist saaki.
Manilat kui p:aris yhtset linna tegelikult ei eksisteerigi, ta koosneb hoopis tervest portsust erinevatest T:aiesti oman:aolistest linnadest oma kindla keskusega. vanim nendest linnadest on siis hispaanlaste p:arand Intramuros, mida ymbritseb t6siselt v6imas kivimyyr ning mille vallikraavi on t:ana ehitatud golfirada. Kui juba keskp:aevane p:aike liiga hakkas tegema, siis p6genesin korraks Allani r66muks ka yhte katedraali varju istuma. See pidavat juba 7 versioon sellest olema, 1 pyhkis minema taifuun, teine p6les maha, 3 kuni 5 lammutasid :ara maav:arinad ja 6 versioon sai II maailmas6ja pommitamisega t6siselt viga. Ei tea kas see ei tekita neis kysimust, et :akki k6igev:agevam ei soovi lihtsalt selle koha peal sellist pyhakoda n:aha. mine tea

Kui juba suures linnas olla, siis m6tlesin juhust kasutada ja postkontorit kylastada. Tee peal sain jutule 3 keskealise filipiinlasest turistiga ja kus krahmati mind oma hoole alla. 10 minutiga olin juba nende grupi auv:a:art liige ja olin sunnitud nende tempos chinalinna poole leekima. Yks prouadest, ysna tyse vel peale kauba, leekis ees nii et higi pritsis kuklast ja tormas putkast putkasse, et mulle postkaarte leida. L6puks peale pikka otsingut sain paar udust pilti ja siis selgus et prouad juba mulle terve n:adala kava valmis m6elnud. Kohe 2 kirikut ja siis j:argmine p:aev Taal lake jne. No ma ikka oskan, v6tsin kogu sydame rindu ja t:anasin ylevoolavalt ja lihtsalt astusin minema. Aga postkaardi teema on siin riigis kyll karauul, neid lihtsalt ei ole kusagil. Ilmselt peab Boracayle selleks s6itma. :)

Aga reisimisest ei ole ma ikka midagi 6ppinud. panin kohe omale 2 :o:oks toa ja vabatahtlikult mudugi maksin ette :ara ka. Ja siis mudugi avastasin, et k6ige m6istlikum viis edasi on :o:obuss ja linnast saab ikak 1 p:aevaga siiber kyll. :) 6nneks vist yks kanada surfar tahab mu tuba saada ja ynnestub v:aike man:o:over teha.

Aga peab siit ruttu lahkuma, enne kui ma kogu oma raha laiali jagan. See kerjamise teema on ikka p:aris keeruline mulle. Ei suuda p:aris kylma k6huga m:o:oda ka jalutada nendest teades, et nende sotsiaalabi on ysna olematu. Aeg ajalt siis olen taskusse j:a:anud sente andnud, aga selle peale on raha maha visatud v6i nurisetud, et v:ahe. Krt see :arritab kyll veitsa. Ma saan aru et pole palju, aga raha maha visata, see :arritas mind kyll. Kahju et sellel hetkel ei m6elnud ja ei l:ainud seda ise yles korjama. Ja lapsed... hoolikalt j:algides v6id lausa n:aha nende pimpe k6rval j:algimas ja valgele kaela saatmas, et siis kohe see raha omale v6tta. Aeg ajalt olen nende jaoks kommi taskus hoidnud, et v:aheke oma karmat positiivse poole peal hoida. Ja 6nneks komm teeb ikka lapsele r66mu.

ja yks suur mure on mul veel siin linnas. Mu l:abisooldunud blondist juuksepahmakas :aratab liiga palju t:ahelepanu. Aeg ajalt haagib m6ni sell sappa, uurib kust oled, mis teed, kas yksi, kas boyfriend on, kas lapsi on ja siis et kas saaks mind oma jalgrattaga kuhugi s6idutada v6i v6iks mu kirjas6braks hakata. hahahahhahaaaaaa

v:aike viidik

Allani kodut:o:od saab siit j:argi vaadata.

http://www.youtube.com/watch?v=tk_l44K4I0M

Kohalik rand siis. ja s6itjaid t:apselt yhe k:a s6rmede jagu. :)

Tuesday, December 8, 2009

Kus on kodu koht

Elan siin hetkel ühes väikses toas senjoor Tony majas. Tony on 53 a ning elab koos oma kolme kooliealise lapsega. Ta tegi 30 aastat Manilas karjääri ja kontoritööd, aga nüüd on oma sõnade järgi „semi retired“ ja peab väikest pereäri oma kinnistul.



Ta rendib ränduritele välja kahte magasmistuba oma tagasihoidlikus kodus ning oma maja esikülje pinnad on ta andnud rendile kohalikule ärihaile Zaldyle, kes peab siin juuksurisalongi ja internetikohvikut. Internetikohvikus valmistab Zaldy naine (ma eeldan) väga maitsvaid 4 krooniseid burgereid ja põhiliselt käivad väiksed nagad hommikust õhtuni arvutimänge mängimas.



Oma tuppa pääsen ma läbi hr Tony elutoa, kus ta tavaliselt harrastab päevad läbi pikutada ning ajalehti ja raamatuid lugeda. Tony on väga inteligentne ja super hea inglise keelega ning haarab igast võimalusest minuga kohaliku elu olu üle arutada ning euroopa ja Eesti kohta pärida. Nii me siis oleme vahest õhtuti või hommikukohvi kõrvale arutanud Filipiinide majanduse allakäigu põhjuseid. ;) Peale selle armastab ta veel hommikuti rannas jooksmas käia ning plaanib ka lohesurfi ära õppida.
Tuba on muidugi imeodav ja imebasic. Vannitoas duss ei tööta, nii et peab veeämbri ja kopsikuga läbi ajama nagu vanas heas lapsepõlves maal saunas käies, toal praktiliselt puudub aken (kui välja jätta see suur aken, mis vahib otse teise rentniku ameeriklase Garreti tuppa), ning kõige palavamal päeval ütles üles propeller, aga see eest on laes säästupirn ja interneti putkast tuleb wifi. ;) Tegelikult võiks palju hullem olla ning peremehe piiritu lahkus ja abivalmidus korvab kõik, lausa kahju on talle öelda, et ma koin välja. Ma vist natuke meeldin talle ka. Käis mind rannas lohetamas vaatamas ja lubas mind ka kohalikesse ööklubidesse eskortida, kui ma ei peaks leidma seltsilisi. Ahjaa ning ma andsin talle vist piisavalt inspiratsiooni, et otsustas avada külalisteraamatu ja mul on au teha esimene sissekanne.

Ja to all catlovers, Tony'l on 4 kassi ka ;)



Tony juttude põhjal olen teada saanud, et Filipiinid olid peale II maailmasõda, kui Ameeriklased nad vabastasid majanduslikult Aasias esirinnas, tänaseks on nad taandunud üsna bottom endi, kuna valitsus on täielikult korrumpeerunud ning võim liigub vaid väikse arvu perekondade käes. Rahvaarv on tohutu, aga põllumajandust, et seda ära toita praktiliselt ei eksisteeri. Filipiinid pidavat olema maailma suurim riisi importija, kuigi võiks visata peotäie riisi tahahoovi ja 3 kuu pärast võid juba putru keeta. Majandus elatub suuresti tänu filipiinlastele, kes töötavad välismaal ja raha koju sadavad. Suurusjärk Tony sõnade järgi on 20 billionit dollarit aastas. Filipiinlastel on kerge välismaal tööd leida, kuna nende inglise keele oskus on täiesti super. LP andmetel 93% , inglise keel on neil ka ametlik riigikeel.

Lähen nüüd käin veidi saari mööda ringi ja vaatan mis mujal tehakse. Plaan täna õhtul ööbussiga Manilasse ja sealt siis vaatan edasi. Eks paistab kuda neti leian.
ja krt postkaarte pole veel kusagil müügil leidnud.

Sunday, December 6, 2009

Meie unistuste töökohad



Kohalik linn, kus hetkel peatun kannab nime Daet. 2006 a LP annab rahvaarvuks 80 tuhat inimest (see on tegelikult 2000 a rahvaloenduse tulemus). Härra Tony, kelle juures siin peatun ütles elanike arvuks pool miljonit.
On mis on, kuid selle terve linna peale on vaid üks valgusfoor (enam vähem nagu meil Otepääl ;) ) ja seda valgusfoori reguleerib onu oma puldiga. Vagusfoori peal on igas suunas kiri "No left turn". ja kui sa seda eirad, siis on karanteeritud trahv. Sest guess what. Peale onu putkas, või õigemini mina olen seal pidevalt kahte onu näinud, passib veel peaaegu iga nurga peal paarisrakend politseisi, et sulle trahv kirjutada. Ehk siis Tony sõnad: "if you make a left there, it is like spitting in their faces." aga mõjal võid teha mida tahad. ;)
Nii et kui Eestis tööd ei ole, siis ma usun et siin valgusfoori reguleerijana ikka tööd jagub.

Surf's up!

Lõpuks siis rannas. Kolm korda võite arvata, mis ma esimese asjana tegin kui kohale saime. Aga loomulikult asusin kohe oma lohet pumpama. ;)
Tänaseks olen siis juba vist 5 päeva lohetanud. Esimesel päeval algul panin korraks oma 6 ruuduse üles, mis kodus on mu täiesti lemmik lohe, aga sõitnud olen ainult 10 ruudusega. Tuule tugevus on nii kuni 10 meetrit olnud. Rannas on päris tugev hoovus, mis tapab tuult julgelt paar meetrit. Tuule suund on põhiliselt natuke küljega sisse, mis aitab mõnsalt laineid võtta välja sõites. Lained on meie mõistes ikka üsna suured ning rullivad ja vahutavad mõnuga, aga väga ebakorrapärased, nii et peab valvel olema. Paar korda on õnnestunud ka korraliku lainemurdu sisse jääda, selline korralik pesumasina tsentrifuugi tsükkel. Aga muidugi lennud lainete pealt on vägead - täitsa hirmus kohe, vana chicken nagu ma olen.
Ja kui lainest siiber siis umbes kilomeeter allatuult sõites jõuab väiksesse laguuni, mis tõusu ajal üsna kenasti suureks paisub ja mõnus madal flat on. Seal on mõnsa cruisida ja vaadata kuda Mihkel ja Allan kõrval oma kite loope ja rolle loobivad. Mul mingitest edevatest trikkidest rääkida pole, aga see eest harjutame Allaniga kõvasti toeside, et siis surfilauale ümber kolida. Goofile omaselt parem külg on juba üsna lukus, aga vasak ka juba täitsa loob. Üllatav kui kiire areng lohes ikka on, minu lohementor Ints võib mu üle uhke olla.
Ja kui crashidest rääkida, siis laguunis panin üle vääga pika aja ka ühe korraliku rähni maha. Nimelt voolab tõusuga vesi ookeanist laguuni sisse ja teiselt poolt tuleb sisse jõgi, nii et kui need kaks erinevas suunas voolavat veemassi põrkuvad tekib selline pulitsev mass, nagu vesi keeks. Sealt läbi sõites jäi laud ühtäkki seisma nagu suusk asfaldil ja naksti lendasin mina edasi näoli, nätaki. ;)

ja ega siiin rannas muud midagi ei toimugi. Nina põles esimesel päeval ära. aa ja täna hommiku olime Allaniga nats peale 8 juba vee peal, et tõusu ajal laguuni harjutama minna. Mihkel magas sisse. eks homme sama äratus.
ahjaa ja maksimum lohede arv mida siin hetkel annab veel korraga näha on KUUS ja rand on nii pikk kui silm mõlemile poole seletab. Me like it very much. täna mudugi Allan kurat koperdas mul pidevalt ees. ;)

Pilte kahjusk hetkel pole, kuna kõik surfivad.

Wednesday, December 2, 2009

Shanghai

Lõpuks ometi võis koduukse jalaga seljataga kinni lüüa ja seljakotid selga rabada. Lend mandri teise otsa sujus tänu Kalli pakutud reispassile üsna sujuvalt ja üsna magades.
Miljonilinn Shanghai ootas meid kõigi oma 22 miljoni ringi sibava pilukaga ja kerge külmalainega. Kuigi karmis põhjamaa kliimas sirgunud neiudele ei tohiks +10 kraadi ja kerge windchill ju mingi külm olla, siiski pidime tõdema, et meie mõtted on vist juba päikese all. Meie linnaelu põhitegevusteks said siis magamine e. ajavahega harjumine, kaubanduskeskustes ja turul „window shoppamine“ ning maaalustes metroojaamades ja tunnelites hängimine, kuna seal oli soojem kõndida kui maa peal ning õnnestus läbida üsna pikki vahemaid. Lausa lux on käia shoppamas, kui sa oled täiesti teadlik, et: a) sulle ei mahu absoluutselt mitte midagi rohkem kotti, b) järgmised 2 kuud ei lähe sul vaja ühtegi soojemat asja ning c) sul on täpselt metroosõidu ja supikausi jagu kohalikke tugrikuid sulas taskus. Oi ja kuidas veel me shoppasime.

Ilmselt meie pakkusime hiinlastele rohkem huvi, kui nemad meile. Meile olid nad lihtsalt üks tohutu mustapealine sipelgate mass, kes kogu aeg sibas ümberringi. Restoranides leidsime ennast pidevalt hädas, sest ei suutnud meenutada, milline nendest oli meie ettekandja. Samas kui meie oma keskmise virulase mõõduga kerkisime massist välja kui majakad, ning Riin oma pontsoga oli vaatlemis/katsumis/pildistamis objekt. Oleks me iga pildi eest 10 jeeni kasseerind, siis oleks võind kohe Radissoni tipusviiti sisse kolida.

Päris huvitav oli vahelduseks astuda majandusbuumiga riiki. 2010 mais avatakse Shanghais EXPO. Tänu sellele võis iga nurga peal kohata mõne ehitise või infrastruktuurilõigu kerkimist/parendust. Kohalik Cramo ehk bambusest tellingud katsid terveid kvartaleid maju ning all jalutades võis aeg ajalt krohvi peast raputada. Tänaval rabati meid mitu korda varukast „where are you from, I want to practise english“. Riik pidi kõvasti raha panema taksojuhtide ja teenindustöötajate keeleoskusesse. Esimese korra lasime ennast unise peaga ka kohe kergelt lohku tõmmata. Nimelt tirisid need kenad kolm tillukest hiinlast meid kohe ühte nn. väga traditsioonilisse hiina teemajja teed degusteerima. Õnneks olid nad väga viisakad ja mõistsid meid kui ütlesime, et see on veidi kallis meie jaoks ja piirdusime ainult tassikese teega.

Söögielamuste rindelt ei saa küll öelda, et see kurikuulus hiina köök nii tohutult maitsev on või ei õnnestunud meil neid õigeid kohti tabada. Esimene õhtu kohe õnnestus osa saada kõige maitsvamast õhtusöögist ühes läbi kolme korruse kohaliku mehe korteris, kus söögi sisse oli peoga poetatud "ossa püha peetrus" pipraid- Targu õnnestus seekord neid vältida. ;) Meie tavaline kaks tassi kohvi, mis tänavatel aitas sooja hoida, maksis tavaliselt sama palju kui terve õhtusöök koos minu õllega.

Aga lõpetuseks, ega siin Shangahis midagi vaadata ega teha peale shoppamise ei ole. Ära siit sooja.

Vat kui lihtne on surfata, kui kogu kama mahub kahte seljakotti, lohesurf on lahe ;)



Aga kuna lohed võtsid nii palju ruumi, siis pidin pesu arvelt kokku hoidma ja Shangahais tuli üks vahepesupäev teha. ;)



Kallis Katri, ma hindan väga sinu uut personaalset turundust, kus sa viimati ainult minu pärast oma juuksurisalongi avasid. Aga kuna ma juba siin Hiinas viibin, kus elab ilmselt rohkem rahvast kui tervel Aafrika mandril kokku, siis ilmselgelt on nii paljudel peadel ka palju häid ideid. Siit üks foto sulle kõrva taha panemiseks. Et kui sul just seda kunstilist direktorit ei taha tööle võtta, siis kujundaja ikka. Pane mulle varakult juba aeg.



Rongis lennujaama õnnestus mul vist saavutada isiklik tippkiirus rekord. 30 km 6 mintsaga.