Olen j6udnud siis p6hja Luzoni, riisip6ldude kuningriiki Ifugao provintsi. Buss t6i mind siis nii kaugele kui Banaue'sse, kus otsustasin p:aevaks aja maha v6tta, natuke omap:ai m:o:oda riisip6lde ringi kolada ja plaane teha. Plaani tegu viis mind restoranis kokku teiste r:anduritega, kellega otsustasime j:argmisel p:aeval jeepney (kohalik naksitralli buss) v6tta ja lasta ennast Batadi poole visata. Just nimelt poole, kuna Batad'i ei vii yhtegi autoga-motikaga s6idetavat teed ja sadula pealt on sinna m:o:oda v:aikest rada umbes tunnine jalutusk:ik l:abi jungli.
Meie naksitralli ride siis. Nagu l:abir:a:akimisi pidanud kreeka h:arra t:ahelepanelikult m:arkis, "you can not miss it" :)
:o:omaja v:otsin omale m:ae harjal asuvas kylas ilusa vaate p:arast. Minu v66rustajaks seekord oli ylis6bralik ja lahke Rita. Rita on oma hotelli:ari ajanud juba yle 20 aasta. Nende perel on ka 6 riisip6ldu ja juurvilja p6llud, kust siis tuleb toit nende ja kylaliste lauale. Riisiseemet on perekonnas antud edasi sajandeid ning p6lde haritakse ikka veel oma esivanemate meetodeid kasutades ning k6ik toit on orgaaniline. Tundub, et see on nende jaoks v:aga oluline. Rita isa on v:aga muhe ja inteligentne Ifugao h:arra. Ta on ka yks mitmest kyla vanemast, kellel on siis 6igus otsustada kyla arengut puudutavaid kysimusi ning lahendada pisemaid erimeelsusi kylaelanike vahel. P6hiliselt siis varguse teemasi. Vahel pidavat ta ka kohtuotsuse langetama vana hispaania meetodi j:argi - kes t6mbab pikema tiku, see saab 6igust. H:arral oli ka v:aga m6istlik seletus kasvuhoonegaasidele ja kliimamuutustele. Nimelt Mr. Weather j:a:ab ka aastatega vanemaks ja p:o:orab peast vahest veits sassi.
vaade minu toa aknast riisiterrassi amfiteatrile, no wonder et j:ain pikemaks...
Otsustasin yheks p:aevaks palgata ka kohaliku giidi Vicente, kes mind siis m:o:oda erinevaid jungli radasi ekskurseeriks k6rval kyladesse. See oli t6esti 6ige otsus, sest rajad mida m:o:oda me ronisime olid kohati t:aiesti pystloodis, poolep:aka jagu vaid toetuspinda ning m:arjad ja libedad. 6nneks varustas Visente mind kaikaga, mis ilmselt p:a:astis mu elu, sest yks v:aiksemgi v:a:aratus oleks v6ind l6ppeda libastumisega alla kuristikku. Vicente on giidina tegutsenud juba ligi 30 aastat. Ta on v:aga vaene. Tal on ainult 2 riisip6ldu ja m6lemad on kylast yle tunni tee kaugusel ning yhe l6hkus taifuun :ara. Nyyd ta korjab raha, et palgata abilisi ja p6ld uuesti yles ehitada. Vicentel ei ole naist, kuna ta on nii vaene, et ei saa endale pulmi lubada. Aga selle eest kasvatas ta yles oma kadunud venna poja ja saatis ta ylikooli med6eks 6ppima. Kodus pidas Vicente tervet suurt posu kanu.
Suurim kink, mida neile teha saab on neid soovitada teistele r:anduritele/turistidele. Nii et kui teist keegi kunagi siiakanti satub, siis otsige Vicente yles.
Riisip6ldude kuningas Vicente.
Traditsioonilised Ifugao hyttid, mis viimasel ajal j:a:avad yha haruldasemaks
Nii valmib kohalik k:asit:o:o
Laup:aev on turu p:aev. Kuidagi tuleb nyyd m:o:oduda.
Siin valmib mulle kohalike lemmik "mama" ehk siis beetel. Beetli n:arimine on aasias yldse popp. Beetli n:arijaid on v:aga lihtne tuvastada, kuna see v:arvib hambavahed ja huuled tulipunaseks. Kes pikemat aega n:arivad, siis nende suu ja hambad muutuvad t:aiesti mustaks. P:aris huvitav on vaadata kutte, kes oma tulipunaste huultega sulle naeratavad ja silma viskavad. Aga tegelikult oli tegemist p:aris jubeda asja
ga. Kahjuks minu suu selle ainukese kogemuse peale veel punaseks ei v:arvunud aga sylitama v6ttis kyll.
Minust ka siis yks pilt
V:aike kutsehaigus mul. Aga nii valmib siis tee junglisse.
Pyhap:aev on kiriku ja pesup:aev
Poisid tassivad m:agedest pudeleid alla
Otsatud 2000 a vanad riisip6llud. See oli siis oma 1000 a veel enne seda kui Lembitu sakslastele kuuma t6rva p:ahe kallas ja Uru m:o:oda heinakuhjasi ringi lasi.
Ja ootamatult saigi mul fotokal aku tyhjaks. Mis t:ahendas, et matk Batadist v:alja oli puhtalt minu p:aralt. See t:ahendas siis oma 3 tundi trekkimist m:o:oda m:aekylgi ning teele j6udsin t:apselt hetkel kui naksitrallide buss ette vuras. Siga visati katuselt maha ja Liisu ronis peale. Mingi tunnike veel katuseraami kyljes rippumist ja olingi m:agedest taas v:aljas. nende nelja matkap:aeva jooksul ei kohanud ma teist valget n:agu peale nende kellega ma algul kohale s6itsin ja osaliselt koos matkasin.
Tundub, et on aeg bussi peale hakata j:alle s:attima. Suund siis l6unasse Palawani saarele.
mina kandideerin fotograafiks, olen nõus ka õppima seda riistapuud ja pildistamise kunsti. jess ma olen esimene, kes end pakub.
ReplyDeletekuule see vincent näeb pildil välja nagu 13-aastane koolipoiss, millal ta jõudis veel kellegi üles kasvatada. ja vat on kultuur pole nii rikas et pulmi teha ja siis elab üksi.
teebisnessis käisid ikka nõuandeid ka jagamas?
musi-musi
Mina kandideerin ka fotograafiks. Ja olen tegelikult nõus ka oma reisudel ise oma fotograaf olles Liisu assistendiks võtma. Tööks on siis statiivi ja muud fotostaffi tassimine ja et varuakud oleksid alati laetud, modellil vajadusel suu kõrvuni venitada jpm. Kõige tähtsam töö on aga ilus ja lõbus olla. Nende viimastega oled sa seni hiilgavalt hakkama saanud.
ReplyDeleteAsoo, peale fotograafitöö oskan samuti lõbus olla, kuid ilus olemisega ei kuku vahest hästi välja ... =o(
Ja meie Indoneesia reisikirjas on muuseas üle pika aja värsket värki.
ReplyDeleteno neid fotograafi kohale kandideerijaid ikka jagub. ma ise ei viitsiks ja ei oska, aga tunnen ühte kelle annaks ära sebida. a lihtsalt ilus ja lõbus oskan küll olla.
ReplyDeleteja valdek, mis jutt see ilus olemise kohta on. millal see sul hästi välja ei kukkunud.
aga mu meelest, liisu sa ju lausa hiilgad oma fotograafi oskustega sellel reisil. eestlastel on üks vanasõna sellekohta...
pesupäeva pilt on mu raudne lemmik, reisifotode top 10's
ja oh mis uudis täna oli, vulkaan purskab seal ...ja kus mina jälle olen...
musi kalli
käts
Aga ma olin Inseneriga Tederiga mitte ammuses minevikus lausa aktiivse vulkaani kraatri serval. All suures augus oli 2 väikest musta auku, kust surve all ja valguse kiirusel ning kiirriongina möirates kihutasid taevalaotusesse 2 gaasijuga. Haises hästi. Varsti millagi saab sellest ka pikemalt lugeda.
ReplyDeleteValdek, ei aja kadedaks :-( Nagunii olen, sest te olete ilusamad ja seksikamad ja toredamad kui mina ja nüüd veel vulkaan ka
ReplyDeleteVulkaanid võtavad mu isegi rohkem põlvist nõrgaks kui ilusad mehed ;-)
Käts
Kus purskab, mis purskab? ma olen nagu infosulus siin ringi tormates, pea keerlemas. Kui tahate n:aha mind seal serval k66lumas ja k:arrsamas, sisi andke infot, teen pildi. :)
ReplyDeleteSiimukene kallikena, kui sa juhtud lugema,s isi ma ei l:ahe Boracayle. Eestlaste konsentratsioon on ilmselt natuke suur minu jaoks ja nyyd sai siin teised plaanid maha tehtud.
Kas Boracay oli see solgitoru ja kaka koht, millest Jorma rääkis. Ära sinna küll mine, pole vaja et kaks muutud, siis Ploom ei ole su sõber enam.
ReplyDeleteVulkaani kohta enam uudiseid pole, jäi vist uuesti magama.
ole kallis
käts
Käts, kas see Kivirähk'i just kirjutatud lasteraamat räägibki Boracayst? Tsensuurikomisjoni hirmu all ei hakka seda nime nimetama. Liisu, ma sooviks Su pool täis klaasi vaadata mitte pool tühja ;). Kuhu Sa siis lähed ja mis Su plaanid on, kirjuta sellest ;)
ReplyDeleteiksid ja ood
Tsau, Liisuke.
ReplyDeleteKle, kui veel Manilasse satud, siis käi ära North Cemetery's. Seal, kui joppab, saad sürrrrr pilta.
Täna National Geographic Channelil vaatasin, USKUMATU, milline surnuaed, kuidas matus toimub ja mis tehakse haudadega ning kadunukestega 5 aasta möödudes matmisest, ma ei uskunud oma silmi ...!
Kui lähed, otsi üles see surnuaia osa, mis on vaestele mõeldud. Oletan, et sellest saaks üks su reisi hailaitidest!
Üks suht tagasihoidlik näide http://www.life.com/image/53252581
Sa pead sinna minema!