Ta rendib ränduritele välja kahte magasmistuba oma tagasihoidlikus kodus ning oma maja esikülje pinnad on ta andnud rendile kohalikule ärihaile Zaldyle, kes peab siin juuksurisalongi ja internetikohvikut. Internetikohvikus valmistab Zaldy naine (ma eeldan) väga maitsvaid 4 krooniseid burgereid ja põhiliselt käivad väiksed nagad hommikust õhtuni arvutimänge mängimas.
Oma tuppa pääsen ma läbi hr Tony elutoa, kus ta tavaliselt harrastab päevad läbi pikutada ning ajalehti ja raamatuid lugeda. Tony on väga inteligentne ja super hea inglise keelega ning haarab igast võimalusest minuga kohaliku elu olu üle arutada ning euroopa ja Eesti kohta pärida. Nii me siis oleme vahest õhtuti või hommikukohvi kõrvale arutanud Filipiinide majanduse allakäigu põhjuseid. ;) Peale selle armastab ta veel hommikuti rannas jooksmas käia ning plaanib ka lohesurfi ära õppida.
Tuba on muidugi imeodav ja imebasic. Vannitoas duss ei tööta, nii et peab veeämbri ja kopsikuga läbi ajama nagu vanas heas lapsepõlves maal saunas käies, toal praktiliselt puudub aken (kui välja jätta see suur aken, mis vahib otse teise rentniku ameeriklase Garreti tuppa), ning kõige palavamal päeval ütles üles propeller, aga see eest on laes säästupirn ja interneti putkast tuleb wifi. ;) Tegelikult võiks palju hullem olla ning peremehe piiritu lahkus ja abivalmidus korvab kõik, lausa kahju on talle öelda, et ma koin välja. Ma vist natuke meeldin talle ka. Käis mind rannas lohetamas vaatamas ja lubas mind ka kohalikesse ööklubidesse eskortida, kui ma ei peaks leidma seltsilisi. Ahjaa ning ma andsin talle vist piisavalt inspiratsiooni, et otsustas avada külalisteraamatu ja mul on au teha esimene sissekanne.
Ja to all catlovers, Tony'l on 4 kassi ka ;)
Tony juttude põhjal olen teada saanud, et Filipiinid olid peale II maailmasõda, kui Ameeriklased nad vabastasid majanduslikult Aasias esirinnas, tänaseks on nad taandunud üsna bottom endi, kuna valitsus on täielikult korrumpeerunud ning võim liigub vaid väikse arvu perekondade käes. Rahvaarv on tohutu, aga põllumajandust, et seda ära toita praktiliselt ei eksisteeri. Filipiinid pidavat olema maailma suurim riisi importija, kuigi võiks visata peotäie riisi tahahoovi ja 3 kuu pärast võid juba putru keeta. Majandus elatub suuresti tänu filipiinlastele, kes töötavad välismaal ja raha koju sadavad. Suurusjärk Tony sõnade järgi on 20 billionit dollarit aastas. Filipiinlastel on kerge välismaal tööd leida, kuna nende inglise keele oskus on täiesti super. LP andmetel 93% , inglise keel on neil ka ametlik riigikeel.
Lähen nüüd käin veidi saari mööda ringi ja vaatan mis mujal tehakse. Plaan täna õhtul ööbussiga Manilasse ja sealt siis vaatan edasi. Eks paistab kuda neti leian.
ja krt postkaarte pole veel kusagil müügil leidnud.
Väga kummaline, et kohalikud siis põllumajandusega ei tegele. Ma ei saa aru, mis nad seal kohapeal siis teevad. Kõik peaks ju soodne olema ja igasugune seeme mullas kenasti kasvama. Väga põnev...uuri järgi
ReplyDeletekäts
Käts, sa tead ju seda neegri, palmialuse ja töö ning puhkuse anekdooti?
ReplyDeleteKui ei, siis Liisu, sa ikka tead, selgita Kätsile.
Äkki on selline põhjus?
Ja Liisu, kaua sa ikka üksi hulgud siin ilmas. Kaluri Bangkokis põlgasid ära, OK. Ma saan aru, Tonyl naist pole? Siis oleks hea partii, kinnivarahai ja otsesidemed turismi-, -teenindus ning -IT äris.
Ja meie saame sul külas käia, ma võin musta leiba ja silku küll tuua, heast südamest.
ma pole nõus valdekuga. kuigi sa võiksid seal tõsise hotelliketi tonyga rajada. sinu algatusvõime on piiritu:)
ReplyDeleteaga ära seda tõsiselt võta ja tule ikka kunagi tagasi, jaanuaris nagu plaanis oli eks. meil on ju ka suured plaanid.
ahja postkaart või siis joonista ise kaart aadressile: Mirtel Korbelainen, Kangruvälja 4-2, Muraste 76905
no tegelt selgus, et Tony'l naine olemas, ei hakka konkureerima. naine nimelt teeb Manilas t:o:od ja teenib raha. :)
ReplyDeleteaga muretsemiseks p6hjust pole, partiidest kyll siin puudust ei tule. appppiiiii ma juba hakkan varsti valetama, et mul on kuri mees ja 5 last kodus. tulin korraks depressiooni ravile. :)