Veinituur

No teadagi enne siia saabumist ma väga ei mõelnud selle peale, et selveri letid on lookas Lõuna-aafrika veinidest. Aga ei võtnud kaua teada saamaks, et ümbruskond on täis sadu veiniistandusi.
Nii siis pakkisimegi kenal tuuletul päeval ennast kenasti autosse ja veinituur võis alata. Läksime siis täis lastiga - hollandlased Marle ja Francis, itaalia poiss Marco ning sotlane Ross.
Veini regioone on siin palju, kuulsamaid ja vähem kuulsamaid. Selle tuuri sihtkohaks oli Stellenboschi regioon. Ega meist keegi väga ekspert ei olnud, nii et keerasime sisse kus tundus põnev.

Esimeseks ohvriks langes Neil Ellis'e veinikelder. Tekitasime selles uhkes konditsioneeritud kohas kohe furoori, kui soovisime õues istuda. Aga klient on kuningas ja nii, siis tegime selle päeva esimese pikniku ja 5 Euri eest maitsesime ära 6 kõige kallimat ja eksklusiivsemat veini ning saime kerge näksi ka kaasa. Kuna poisid eelistasid punast veini, siis kogu me tuur koosnes punaste veinide degustatsioonist.



Meie väike veiniklubi (vasakult Marle, Marco, Francis ja Ross), millele õhtuks suutsime nimeks anda "The Gay Zebra Wine Club". Järgmine kord plaanime klubi nime alt teha telefoni teel eelreserveeringud. ;)



Nagu pildilt näha, siis hetkel ei ole just viinamarjade korjamise tippaeg, aga saak tundus tulevat rikas. See sort oli vist Chardonney.



Minu selle koha kindlaks lemmikuks oli see mark.



Järgmisena jäi meile teele veel uhkem ja suurem istandus nimega Tokara. Rahvast oli ka kohe rohkem ja viinamarja põõsad uhkemad. Aga nagu Marco ütles, et "the good thing - it's free"! Hah selgus, et see maitseelamuste kombo oli täitsa tasuta ja nii me siis seal muudkui lasime üksteise võidu: et ma ikka täpselt ei saanud sellest maitsest aru ja et kas ma võiks ka seda proovida ja ma ei suuda otsustada, mis pudelit osta, et kas ma saaks neid mõlemaid veel korra proovida jne. Nii need tunnikesed veeresid.



Tegin väikse piilukaamera pildi ka keldrisse sisse.



See pudel pidavat olema 18 liitrine, kui kellegil on soovi soetada.



Minu lemmikuks osutus seekord selline mark.



Kolmandaks kroonijuveeliks sai koht nimega Zorgvliet. See oli veel uhkem euroopa härraste häärber ja sugugi mitte kallis. Saime ülihead abivalmit teenindust ning maitsebukett oli ilmselt päeva parim (selles väites võib mudugi kahelda, kuna päev oli juba pikk olnud) ning kalleim.



Selgus, et degusteerimine on tasuta, kui ostad pudeli kaasa. Minu lemmikuks oli kindlasti 30 eurine lipulaev 2004 a Richelle, aga noh kaasa võtsin vähe odavama muheda maitse, mis kenasti pikniku lauas ära kulus.



See kõva veinijoomine tegi meid päris näljaseks, nii et leidsime väikse kohviku. Selgus, et kohvik kohe suletakse, aga nad võivad meile söögi müüa kui me õue sööma lähme ja pärast nõud ja tekid trepi peale jätame. Ja see on Aafrika.





Ega meil palju aega enam ei olnud. Algne plaan vähemalt 6 istandust läbi käia kukkus muidugi läbi, aga järgmisel tuuletul päeval läheb veiniklubi jälle tuurile. ;)

Õhtu lõppes Guesthousi hoovis suure grillipeoga. Ostsin grilli jaoks poest jaanalinnu liha ja ausalt pärast seda mingit lehma küll enam ei isuta süüa. ;)

ja nagu näete olen kaamera üles leidnud. Tuul puhub nüüd ja pean minema. Leidsin ka omale toreda kodu rannas, kuhu loodedavasti reedel saan sisse kolida, ning siis juba pikemalt sellest elust siin.