Wednesday, December 21, 2011

Elukaaslased

Rahva nõudmisel siis saame tuttavaks minu elukaaslastega.

Oma uhket rannahäärberit jagan ma kahe hollandi tüdrukuga.
Esialgu oli ainult Nina. Nina on 25 aastane wild cat. Ta õpib Amsterdami ülikoolis sotsioloogiat ja kuna oli vaja kusagil praktikat teha, siis mõtles, et miks ka mitte pühendada see aeg Kaplinna vanglas noortega tegelemisele. Saabus ta siia juba aprillis. Aeg möödus sujuvalt praktikal ning lainetes surfides ning kui tuli aeg koju minna, siis selgus, et liigses lainetes ning baarides surfamisega oli praktika töö unarusse jäänud. Nii siis otsustas Nina siia natuke kauemaks jääda. Minu saabumise ajal elas ta parasjagu minu guesthousi hoovis vanas volkari bussis, mis vihmaga läbi sadas ning ukse avamisel terve pilv roostet laest alla voodile potsatas. Põhjus, siis miks ta hüppas võimaluse peale oma kodu saada. Hetkel siis üritab Nina kirjutada oma lõputööd. Ning kuna raha hakkab kokku kuivama, siis üritab ka juhutöödega baarides ja restoranides elatist teenida. Nina on meist kõige noorem ja metsikum. Nii et kui õhtuti tööd tegema ei pea, siis üritab tavaliselt meid mõnele peole kaasa rääkida. Mis vahest vägagi meeleolukaks kujunevad. Kohtusin ka Nina isaga, kes käis siin tütrel nädalaks külas, kuna natuke muretseb oma tütre tuleviku pärast.



Ja siis saabus Laura. Laura on pärit Roterdamist. Laura on 28 ning tema metsikud peod, augustamised, taoveeringud ja muu jäävad aastate taha. Nooremana tegeles ta kõrgel tasemel lumelauatamisega ning veetis kõik oma hooajad alpides treenides ja lauasõitu õpetades. Lumelaua reisidel Nina ja Laura tuttavaks saidki. Kuigi lumest tunneme me kõik puudust, siis täna eelistab Laura natuke vaiksemat ja tervislikumat elustiili, natuke areneda surfis ja lohesõidus. Ta töötab koduses Hollandis ühes väga prestiises rannaklubis abikokana. Klubi on avatud 7 kuud aastas ning siis tuleb kõvasti tööd vuhtida. Ülejäänud aja veedab Laura tavaliselt kusagil puhates. Seekord siis Kaplinn. Kuna Laura armastab süüa teha, siis me tavaliselt üldse ei pahanda kui ta oma oskusi meile demonstreerib. Minu kõht tänab alati.


Käisime üks päev mööda rannikut trippimas. See on meie auto, mida naabripoiss meile hetkel rendib.

3 comments:

  1. Liisu, kuidas sujub su viisa pikendamise projekt?

    ReplyDelete
  2. nojah, ma ei imestagi nüüd, et oma eesti auto maha müüd. selliste limusiinidega ära hellitatud :)

    ReplyDelete
  3. Viisa projekt on täpselt nii kaugel, et paberid on mul nüüd kõik koos ja homme hommikul kell 6 lähme migratsiooniameti ukse taha lebosse, et järtsus ees pool olla. ;)
    Ainult kurvastusega pean tõdema, et see limusiin võetakse meilt nüüd ära, nuuks nuuks

    ReplyDelete