Tuesday, December 13, 2011

Surfivärk

Pole siin blogis siis väga surfielust rääkinud. Püüan seda viga parandada.
Proovisin ka miski algelise kaardi teha, et paremini illustreerida minu tavalisi surfipäevi siin.


Tuul puhub siin tavaliselt ainult kahest suunast. Kas loode kandist, mis on siis sideshore või kerge sideoff paremalt ehk siis regular meeste mängumaa. Või enamus ajast tugev lõuna või kagu tuul, mis on sideshore vasakult käelt ja goofy paradiis. Lõunakaarte tuul saab alguse India ja Atlandi hoovuste ühildumisel, kus soe ja külm vesi kohtuvad. Põhja poole jõudes kohtub ta Table Mountainiga ning saab hoogu juurde läbides väikese guru Table Mountaini ja Devil's Peak'i vahel. Mäest alla vurades puhub tuul minema Kaplinna sudu, puhastades linnaõhku ning seda fenomeni kutsutakse ka Cape Doktoriks. Lohetajale tähendab see kõik väga tugevat tuult.

Vesi on siin atlandi ookean ja ookeanile vääriliselt jahe. Varbatunnetust ütleb, et sõltub teine veidi tuulest, et kui palju ja pikalt puhub siis läheb jahedamaks. Vahest on tunne et oleks nagu 12 kraadi ja teine kord tundub üsna ok, et selline 17 kraadi. Igal juhul hankisin omale pika 4/3 kalipso ja see ajab asja kenasti ära.
 
Tuule tugevusest. Oma 9 ruudust lohe olen siin seni väga vähe kasutanud. Sest kui tuul tuleb ja puhub, siis puhub tavaliselt palju. 9 ruudust olen kasutanud, siis kui kusagil kindla koha peal sõidan ja vaja peale lainet kõrgust tagasi võtta. Tavaliselt teeme downwindereid, et tüütust grüssamisest pääseda, ning siis on 7 ruudune lohe ka 10 m/s'ga paras. Kui tuul juba 15 m/s või + puhub on 7ne siin selgelt palju. Eks lähiajal hangin omale 4 või 5 ruuduse lohe kõrvale.

Laine olukord siin meie koduses lahesopis on mitmekülgne. Kõrgus kõigub nii ja naa, sõltuvalt kuda swell sisse jookseb. Tavalised ennustused on nii meetri ja 4 m vahel siiani olnud. Ranna alla mudugi nii kõrge ei jõua. Suurimad, mis ma siin siiani sõitnud olen on natsa üle pea olnud, aga jõudu on neis lainetes kõvasti, nii et olen ikka korralikult hirmu tundnud looduse ees.

Minu tavaline surfipäev näeb siis ette pikka ja korraliku downwinderit - linnulennult sain selle pikkuseks nii 14 km (vt kaarti). Sõidame autodega Sunset Beachi. Rigame ja peale. Stardi koht on tavaliselt veidi off shore ja üli pagiline, kuid tuul on seal alati tugevam. Tuul üldiselt kaotab oma tugevuses, mida rohkem põhja poole liikuda. Sunset Beach on väga popp windsurfarite koht. Popp on ta muidugi selle pärast, et seal tekib väga ilus tugev ja puhas laine kuni Dolphin Beachini, mis jääb minu kodust paar kiltsa lõuna poole. Dolphin Beachile järgneb Kite Beach, mis on praktiliselt minu kodu ukse all. Mõlemad need kohad on üsna popid freestyle meeste lohe kohad. Lained ei ole seal eriti suured ja head, tavaliselt jooksevad imeliku suunaga ja jagunevad kaheks. Nii et sellest sigrimigri lohe merest üritan võimalikult ruttu läbi sõita. Kodu ukselt nii kilomeeter jagu edasi võib ka üsna head lainet kohata, aga üldiselt ei ole nad siin väga jõulised ja alati väiksemad. Edasi tuleb nii kilomeetri jagu kivist rannikut ja täielikku jama, kust tavaliselt downloopide või kaheksatega läbi kimame. Järgmiseks ootab meid ees Big Bay. Big Bay on väike kauss rand, kuhu tuuletutel päevadel tekib väga ilus laine surfiks. Tuulistel päevadel on samuti üli popp freestyle koht kuna rannik on siin pikemalt madal ja kalda alla tekib palju madalat puhast flätti. Aga pärast seda kaussi ootab ees pikk paradiisi sõit Haakgatini, kus kogu pikkuses rullib väga ilusaid laineid sisse. Mida lähemale lõpppunktile, seda ilusamaks ja suuremaks laine läheb. Siiani on küll enamus ajast laine üsna kalda alune olnud, aga näeme mis pikad kuud veel ees toovad. Haakgatis kamad kokku ja ehk on keegi meile õlledega järgi sõitnud. ;)

Siiani laenasin surflauda kuttide käest hostelis. Lauaks oli üsna vana, väsinud ja vett täis sträppidega 5'5'' Brunotti laud. Laud oli raske ja minu jaoks natuke liiga lühike. Võttis harjumist, et lainest alla nina sisse ei sõitnud ja pöördesse läks teine ka üsna vaevaliselt. Sträppidest sain tavaliselt jalakrambid. Aga ajas asja ära ja leidsin temaga palju imeliselt puhtaid laineid.

Üleeile soetasin lõpuks omale uue laua. Olin kutiga juba nädalaid rääkinud, aga laud oli remondis ja sai nüüd lõpuks valmis. Tegu siis eelmise aasta Wainman Gambler prototüüp lauaga. Pikust tal 5'7'' ja laiust 19 1/2. Soetasin teise 175 euro eest ja vana otsis veel uhke koti ka kaasa. Sträppe kaasa ei soovinud, kuna sträpid on sooo 2002. ;) Lähen nüüd esimest korda oma uut kaunist kutti testima ja vaatan siis mis kaunist nime ta väärib. Nina tal juba lainetesse suunatud.



4 comments:

  1. strapless pressure so hard... no ma nüüd ei teagi, kas julgen järgmine aasta Väänasse sträpidega lauaga tulla :)
    mõnus lugemine, eriti kui siin kaugel päike ei paista ja vesi ei külmu.

    ReplyDelete
  2. Oi jummel kuidas ma ei viitsi seda tuule juttu lugeda, kirjuta parem veinituurist ja külaelust ja inimestest ;)

    aga tegelt on tore. isiklikult küll ootan lund ja ainult lund. päikse vastu küll ka midagi pole.
    ole tubli, kallistused ka

    ReplyDelete
  3. No mis teha, rahvas nõudis. Aga ok võtan siis kätte ja teen loo inimestest. ;)

    ReplyDelete