Sunday, December 25, 2011

Väike rannapuhkus

 Üks parimatest asjadest minu uue kodu juures on naabrid. Nad kõik on kohalikud, läbi ja lõhki lõuna-aafriklased, kolonisaatorite ja seiklejate järeltulijad.

Üks nendest toredatest poistest kannab nime Gilbert. Tema emakeeleks on küll inglise keel, aga kuna ta kasvas üles tillukeses külakeses, kus peamiseks elatus allikaks põllumajandus, siis räägib ta ka Afrikaani. Ta on teinud elu jooksul nii mõndagi – karjääri suurfirmas, tegelenud windsurfiga üsna kõrgel tasemel, jätnud kõik sinnapaika ja sõitnud rattaga mööda riiki ringi kuni raha otsas ning hetkel omab väikest sõnniku tootmis tehast. Gilberti vanavanemad ostsid 60ndatel Langebaani kauni laguuni äärde kodu ning kui ta vanemad pensionile jäid, siis kolisid nad püsivalt sinna sisse. Tegime eelmisel nädalal väikse puhkuse ja käisime neil seal külas. 

el capitan
 Maja asub otse vee ääres ning on üks vanimaid sealses külas, varsti pea 100 a vana.

Tõusime hommikul koos päikesega nii 6 paiku. Peale väikest hommikukohvi põristasime Gilberti väikese paadikesega laguuni mööda üles „haide lahte“. Laht kannab sellist toredat nime liivahaide pärast, kes seal elutsevad. Varasematel aegadel oli neid sadu ja sadu ringi platserdanud, aga tänapäeval näeb neid üsna harva ja üksikuid, kuna kalamehed püüavad liiga palju nende toidulauast välja. Meie õnneks õnnestus meil üks liivahai haardesse saada ja teda üsna lähedalt vaadelda. Äge. Mõõna ajal läheb laht väga madalaks, ning siis on parim aeg sööta e krevette püüda. Me jäime võib olla natsa hilja peale, sest vesi oli juba peale tulemas. Aga olime nii poolde säärde vees. Gilbert pumpas käsi pumbaga põhjast koos liivaga krevette välja. Kui liiv hajus siis tuli kiiresti käega krevette rabada ja ämbrisse loopida. Algul oli päris hirmus neid krevette käega püüda, sest eks nad armastavad naksata ka, aga peagi olin üsna hasardis. ;) Saime täitsa korralku saagi. Järgmiseks põristasime paadiloksuga tagasi sügavale ning hakkasime õngi loopima. Kõige pealt tuli siis elus krevett õnge otsa toppida ja siis vette lasta. Minul ja Laural algul väga ei näkanud, aga Gilbert tõmbas iga korraga kala välja. Siuh ja siuh. Kuna tema jaoks olid need üsna tillukesed, siis lasi kõik tagasi. Peagi õnn pöördus ka meie hoovile ning saime täitsa mitu kalakest kätte. Mina sain 3 kala ja Laura sai 4 kätte, aga kuna 2 olid üsna tillud, siis lasime need tagasi. Kui õhtusöök püütud, siis oli aeg tagasi hommikusöögile pöörduda. Meie õnnetuseks oli kütus otsa saanud ja muidugi olid aerud ka maha jäänud. Õnneks olime üsna kodu juures ning nii me kolmekesi kätega kühveldades vaikselt kalda pole tiksusime. Kahjuks unustasin hommikul fotoka paati kaasa haarata.

Peagi liitus meiega ka teine naabripoiss Blake koos 2 sõbrannaga. Ning siis võtsime Gilberti isa vähe suurema paadi ja suundusime wakima. Mina muidugi krahmasin laineid oma uue kallimaga. Peale veelauatamist tegime pika ja muheda ranna pikniku. Ühesõnaga väga mõnusad rahulikud paar kolm puhkepäeva. 

Laura ja minu hetkel veel nimetu kallike
Naabripoisid Gilbert ja Blake
Haide lahe helesinine vesi. Kui ookeani vesi on nii külm, et peab alati kalispot kandma. Siis haide lahe vee tase on nii madal, et päike jõuab vee üsna soojaks kütta.
Natuke põlvelaua funni ka.
Soe suvine naratus teile kaugele põhjamaale.

Kuna õhtul olime liiga väsinud, et kala grillida, siis pakkisime nad külma ja järgmine päev võtsime koju kaasa. Otsustasime siis õhtul kodus väikse grilliõhtu teha ja oma kalad ära grillida. Kutsusime paar kolm inimest külla ka. Tuli nii umbes kakskümend kolm. Võiksime siin lausa oma rannaklubi avada. Asukoht on nii super ja kõigile meeldib meil hängimas käia. ;)

Esimese korra kohta üldse mitte paha saak

Laura

tembu ja vembu

yaka

Ise tehtud hästi tehtud

Nämm nämm
 Ilusat rahulikku jõuluaega kõigile kallitele seal kaugel põhjas! Saadaks teile lund kui teaks kus seda jagatakse. Ja siit tuleb minu jõulukingi õpetus:
- pane oma parem käsi vasaku käevarre peale natuke õlast alla poole. tead küll, kus muskel peaks olema.
- nüüd pane oma vasak käsi parema käevarre peale. ikka sinna muskli koha peale.
- ja nüüd pigista kõvasti kõvasti ja võid natuke paremale ja vasakule õõtsuda samal ajal. 
- mida tugevamini kallistad seda suurem on kingituse rõõm.
Mina juba kallistasin ennast. ;)


2 comments:

  1. Et siis kallikesel ei ole ikka nime.... et kas on abi tarvis, ma teen otsa lahti ja pakuks ntx Peeter....
    Ilusat aasta lõppu ja palju kallistusi.

    ReplyDelete
  2. Head uut aastat.
    No nüüd selle paadisõidu ja kalafuni peale läksin küll veits kadedaks. Meil on siin endiselt pime ja sombune ja see päike ja vesi ja valgus tundub nii ahvatlev küll.
    A muide see viimane kala pilt tundus kuidagi tuttav ühest jaanipäevasest ahvenasöömingust Külakülas.
    Ja kallistused ka

    ReplyDelete