Paari nädala eest õnnestus siis lõpuks hostel oma kodu vastu vahetada. Hostelis oli üks hollandi tüdruk, kes elas maja taga lagunevas wolkari bussis, mis vihmaga läbi sadas. Nii et kui ta kuulis, et ma otsin kaaslast, siis hüppasime punti ja hakkasime kuulutusi läbi kõlistama. Algul tundus täielik depressioon. Iga kuulutuse vastus oli, et juba välja antud või nii lühikeseks ei taha või et neil pole midagi pakkuda. Aru ma ei saa mis kinnisvara agendid siin töötavad. Aga viimases hädas helistasin ühele numbrile, kus kuulutuses oli ainult märgitud 3 sõna – 100 m from the beach. Selgus, et koht asub meie hostelist ainult paarsada meetrit eemal, otse rannas ja lippasime kohe vaatama. Korter oli superluks, 3 korrus, kõik hinnas, olime üsna rõõmsad, sest eelmine rentnik soovis esimesel korrusele kolida. Kuid siis selgus, et omanik ei lubagi seda rentnikku välja. Meie kurbus muidugi haihtus, kui maakler pakkus, et me ise võtaks selle esimese korruse korteri. Mööblit küll väga sees polnud ja korter ise nägi üsna must ja räpane välja, aga asukoht oli nii hea, et lõime käed. Nädalaga tegi omanik kiire koristuse ja tassis kohale igasugu mööblit, mis vähegi leidis. Nii et nüüd elame uhkes 2 magamistoaga häärberis otse atlandi rannikul. Esimest korda elus on mu kodul väike murulapp, kus hommikuti kohvi juua ja vaadet nautida.
Nädal tagasi saabus kohale ka mu teine toakaaslane, nii et nüüd jagame seda luksust kolmekesi.
Ainuke asi, millest võib olla puudust tunnen on oma võrkkiik. Aga inimesed pole siin sellega harjunud ja majad pole selleks mõeldud.
Minu tilluke tuba.
Dutchide tuba.
Ja meie suur köök elutuba
Meie aiake hommikupäikses
ja päikseloojangul
Õnnelikud üürnikud on just sisse kolinud.
Põhjus, miks kõik nii ilus, uhke ja puhas välja näeb on muidugi see, et täna käis just koristaja. Käib kord nädalas ning kraamib küürib peseb nõud ja pesud ja mis kõik veel. Täna just ütles mulle, et läheb jõulude ajal puhkama, aga kuna tal seda tööd väga vaja on, siis saadab sel ajal oma õe asemele. Tundub küll naljakas, lasta kellegil enda järel koristada, aga vähemalt annan kellegile tööd ja leiba ning ta teeb superluks tööd. ;)
Uuskumatu, sa oled juba nii hästi sisse sulandunud, et oma koristja ja puha :P Viskaks siia vahele ühe neegrinalja, aga vist jääb seekord vahele.
ReplyDeleteVõin väikese tasu eest kokaks tulla! ic
Irw, grillmeister on meil küll puudu. ;)
ReplyDeleteahjaa ja kribage siis kommentaaridesse oma elust olust ja mudugi ka vihjeid selle kohta, mida lugeda tahate siin blogis. ;)
Kokk unustas mainimata, et ta liigub ainult koos saatjaga ;)
ReplyDeleteAga eluolu on meil siin mõnus. Tuult jagub, lainet on ka.... hoovis ja tänaval ja... pole vaja kaugele minnagi. Ja et liiga üksluiseks ei kisuks, siis ka jääd leiab.... kui tarvis on, esimese kurvi pealt ntx... no mis pidu see ilma jääta on:).
ma arvan, et kraadid on meil ka umbes samad nagu sul seal, ainult atlandit ei ole, või no mis ma vassin, täna hommikune hoov oli mul küll täielik atland. ja veel lähemal, mitte 100m vaid kaks sammu. aa muidu on tore, jõulupidu ja kontserdid on üle päeva (ma juba pool hirmuga vaatan neid lasteaia meililiste, et mis veel tulemas on). Oot kas sul on seal postkast ka ja mis see täpne aadress siis on?
ReplyDelete